Vajuv vesi või siis Raeküla metsaalune neelas need sõbrad, kes pidid õhtul Jõulumäele suusatama tulema. Mina ei oska Raeküla suusaradade kohta midagi öelda, viimati sõitsin seal lapsepõlves ja siis tundus küll hea, sest ei osanud paremat tahta. Need suusatajad, kes seal käinud on ütlevad, eks ta üks emane koht ole, aga igaühele oma. Võrdluseks võiks tuua, eks Peterson ja nii mõnigi pidas teisi laudasid enne Mantat sõidetavateks, aga peale Mantat ei taha keegi neid teisi enam näha.

Poleks viitsinud isegi Jõulumäele üksinda kõõluma minna, kuid piparkookidele oli vaja ruumi teha:)

Nii ma seal õhtupimeduses kooserdasin üksipäini, kui kuulsin tuttavat puhkimist seljataga, lasin tempo maha ja möödus üks Hawai Expressi logoga mees, küsisin kuidas libiseb. Tegelikult ei libisenud, sest sadas tihedat lund ja uus lumi teadupärast ei libise, nii ka Rauno ütles:) Edasi libistasime koos ja võrdlesime pulsse tõusudel, kui minul tõusis tõusul 5-10 lõõki, siis Rauntsi 20-30 lööki, kokku tunnikese. Lõpus leppisime kokku,  homme kell kaksteist Jõulumäel:)

Pildil noor Rauno Pikkor :)