Eriti positiivselt sportlik päev. 9.00 ujulas, kus peale minu veel 1 inimene. Noh ikka lux krt.
Siis tuli ull läti igatsus pääle ja Vormanil ka peale minu kutsungit seda maad lähemalt kaema minna. Mõeldud, tehtud.
Kella kahest olid poisid nagu naksti Cesises mäel ja näod naerul, sest nõlvad korralikud, rahvast vähe ning jälle hää ollalaaa. Tagasisõit ehk 167 km lendas tänu Vormani vahvatele pajatustele nagu linnutiivul nii et ei saand arugi. Cesise ja Limbazi vaheline metsatee mingi 20 km on ohtlikult pudrune. Saime mõlemad eriti ebameeldiva tunde ihust läbi lasta kui lauge kurve peal vahetult enne vastutulevat rekkat meie masin teel ujuma hakkas... Nii, et ärge kimage kui sinnapoole lustima lähete.
